esteng

Eeluuringud Ruhnu saarel

Projekt SEEN- JA MARDIKAKAHJUSTUSED LÄÄNEMERE SAARTE PUITHOONETES

Läänemere saarte ja rannikuala puithoonete säilimisel on probleemiks mardikad ja puitu lagundavad seened. Sobiva kliima tõttu on mardikate ja seente levik nimetatud piirkonnas ulatuslik. Eriti ulatuslikke mardikakahjustusi leiab Ruhnu saare hoonetest, kuna tegemist on suletud ökosüsteemiga ning mardikate populatsioon on kasvanud väga suureks.

Varasemalt on Ruhnu uue kiriku puitkonstruktsioonide seisukorda uurinud arhitekt T. Parmakson ning insener A. Danil. Nende poolt kasutatud uurimise meetoditeks olid: visuaalne vaatlus, kirvega koputamine ning puurimine. 1997. aastal läbiviidud uuringu tulemusel järeldasid Parmakson ja Danil, et Ruhnu uue kivikiriku puitkonstruktsioonid on avariiohtlikud. 

Enne projekti kirjutamist teostati täiendavaid välitöid Ruhnu saarel viiel korral. Eesmärgiks oli seen- ja mardikakahjustuste ulatuse määramine ning puitdetailide jääkristlõike ning tugevuse analüüs. 2007. aasta sügisel teostasid  Kalle Pilt (Eesti Maaülikool) ja Kristel Pau (SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus) Ruhnu kirikute mardikakahjustuste monitooringu visuaalse vaatluse teel. Järgmisel aastal tehti ettekanne antud välitööde tulemusest Euroopa Liidu COST programmi IE0601 „Wood Science for Conservation of Cultural Heritage” konverentsil Portugalis, Braga linnas. Ettekande tulemuste vastu tundis huvi dr. Uwe Noldt, kes on puithoonetes kahjustusi põhjustavate mardikate spetsialist Saksamaal. Sellest huvist sai 2009. aasta kevadel sõit Ruhnu ja nimetatud kirikute ülevaatused dr Uwe Noldt’i poolt.  Ülevaatuste põhjal koostati põhjalik eksperthinnang mardikakahjustustest mõlemas Ruhnu kirikus. Samal aastal toimusid kolmandad välitööd ajavahemikus 31. juuli – 1. august ning seekord osales juba nimetatud spetsialistidele lisaks Läti Puidukeemia Instituudi teadur dr. Ilze Irbe, kes vaatles seenkahjustusi kirikutes ja Korsi talus.

Lisaks teostas kaks korda välitöid (juuli ja oktoober 2008) Maaülikooli magistrant Merilin Melesk, kelle puidu jääkristlõike ja resistograafiga tugevuse mõõtmiste tulemusel Ruhnu kivikiriku tornis valmis magistritöö „Ruhnu uue kivikiriku torni mardikakahjustustega puitkonstruktsioonide tugevuskontroll” (juhendaja Kalle Pilt). Magistritöö kaitsti 2009. aasta juunis ning tunnistati komisjoni poolt suurepäraseks. Töö kokkuvõttes on öeldud, et kahjustusi tekitasid majasikk (ld Hylotrupes bajulus), mööbli toonesepp (ld Anobium punctatum) ja mardika liik perekonnast Xestobium (ld Xestobium rufovillosum). Mõõdetud elementide jääkristlõigete aritmeetiline keskmine oli 84,64 % algsest ristlõikest. Selle tulemusel võis öelda, et mõõdetud kirikutorni konstruktsioonid on kaotanud oma ristlõikest 15,4 %. Kirikutorni puitelementide ja katsekehade resistograafi profiilide võrdlusest järeldus, et Ruhnu uue kivikiriku torni puitelementide tugevusklass on vähemalt C22. (EVS-EN 338:2005). Puitkonstruktsioonide tugevuse kontrollis kandepiirseisundis täheldati, et tugevus ei olnud tagatud kahe elemendi puhul. Arvutusliku pinge ja tugevuse jagatis oli mõlemal korral 1,02, millest võis järeldada, et antud elementide ristlõige ei ole väga kriitiline, kuid on ohtlik. Elementide puhul, mille tugevus ei olnud tagatud, osutusid määravaks erinevad jõud. Magistritöö kokkuvõttena järeldati, et tuul kiirusega 45 m/s võib tekitada torni puitkonstruktsioonides ahelreaktsiooni, mille tulemusena torn puruneb. 

Eelpool toodud välitööd tingisid olukorra hindamise ka teistel Läänemere saartel.  Leiti, et saartel esineb Mandri-Eestist olulisemalt rohkem seen- ja mardikakahjustusi. Olukorrale lahenduste leidmiseks toimusid koosolekud Kultuuriministeeriumis ja Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogus. 2009. aasta lõpus otsustati kirjutada Euroopa Liidu Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi saarte alamprogrammi projekt. Projekti eesmärgiks on pikendada saartel paiknevate puithoonete eluiga, et säiliks ajalooliselt väärtuslik arhitektuuripärand ja inimeste vara. Projekti raames loodud ekspertgrupi  sihiks on välja töötada metoodika, mis võimaldab töödelda puithooneid keskkonnasõbralikult ja säästlikult. Ühtlasi tehakse näidistöötlus Ruhnu kirikutes. Ekspertidena kaasatakse oma ala spetsialiste Eesti, Rootsi (Gotlandi), Läti ja Saksamaa ülikoolidest. Mardikaspetsialist Uwe Noldt, tutvunud Ruhnu kirikute olukorraga, on pakkunud välja ühe võimaliku töötlusmeetodina niiske termotöötluse. Viimast on varem edukalt kasutatud näiteks Saksamaa kirikutes.

Projekti juhtpartneriks on Eesti Vabaõhumuuseum  eesotsas maa-arhitektuuri projektijuhi Elo Lutsepaga. Projektijuhiks  on projekti idee autor Kalle Pilt. Esmane positiivne tagasiside Euroopa Liidu Interreg IVA Kesk-Läänemere programmi saarte alamprogrammist saabus  projektile 13. oktooberil 2010. Lõplikult sai projekti rahastamine heaks kiidetud jaanuaris 2011.