esteng

20.-22. juuli 2011 rahvusvaheline seminar Ruhnu saarel

Kokkuvõte Ruhnu töötubadest

Täname veelkord kõiki osalemise eest Ruhnu töötubades. Kõigi nelja töötoa tulemused olid väga head. Tulemusi kasutatakse projekti publikatsioonide koostamisel ja ka uute kursuste ning töötubade kokkupanekul. Uusi mõtteid oma projekti edukaks jätkamiseks saime nii töötubadest kui ka tagasiside lehtedelt, mille täitmine oli üllatavalt aktiivne. Konkurentsitult parimaks tunnistati Uwe Noldt´i töörühmast saadud teave.

Esimese rühma mõõtmised näitasid, et puitkonstruktsioonide jääkristlõike ja tugevuse hindamisel on mittepurustavate meetodite kasutamisel saadud andmed täpsemad, kui lihtsalt visuaalsel vaatlemisel saadud tulemused. Eriti hästi kirjeldab puidu seisukorda ultraheli ja resistograafi kooskasutus. Seadmete kasutamisel muutub oluliselt väiksemaks subjektiivsuse faktor puitkonstruktsioonide säilitamise hindamisel ja seega saab vanu väärikaid puitkonstruktsioone palju ulatuslikumalt säilitada. Lisan siia foto Ahvenamaa saartel tehtud hoonest, kus on säilitatud tõsiste kahjustustega sein, mille ehituslik tugevus ja –stabiilsus on tagatud (vt. foto 1. Ahvenamaa). Loodan, et ka Eestimaal jõutakse mittepurustavate meetodite abil samale tasemele kultuuriväärtuste säilitamisel.

Teise rühma töö koosnes kahest osast – seenkahjustuste liigilisest määramisest Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA spetsialistide juhendamisel ning hoonete biokahjustuste ülevaatuse alusdokumendi testimisest ja täiendamisest. Esimese osa põhiliseks tulemuseks võib lugeda asjaolu, et puitu lagundavate ja moondavate seente liigiline määramine on äärmiselt oluline. Selle teadmisega on võimalik saada informatsiooni nii hoone kasutusajaloo kohta kui ka planeerida restaureerimise-renoveerimise tegevusi. Mõned seeneliigid on tugevas ja pidevas sõltuvuses ümbritseva keskkonna niiskusreziimist , teised jälle kasvavad ka täiesti kuival puidul, transportides enda elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu. Teise osa arendamine oli äärmiselt aktiivne, sest enamus töötoas osalejaid omasid vahetut kogemust hoonete ülevaatusel. Leiti, et biokahjustuste alane ülevaatus on üks oluline osa hoone ehitustehnilise seisukorra hindamisest ning selle teostamiseks puuduvad Eestis ühised arusaamad ning juhendmaterjalid. Projekti lõpuks on plaanis selline juhend koos alusdokumendiga välja töötada.

Kolmanda rühma põhitegevus oli tutvustada Eesti spetsialistidele puitu kahjustavate mardikate elutegevust puudutavaid teemasid. Rühma töö tulemusena selgus, et mardikakahjustuste hindamisel on olulised kolm aspekti – esiteks mardikaliikide määramine lennuavade, näripuru ja mardikate väljanägemise järgi, teiseks kahjustuse aktiivsuse määramine ning kolmandaks mardikakahjustuste monitooring. Koostöös Uwe Noldt´iga on plaanis koostada põhjalik juhend puitu kahjustavate mardikate liigiliseks määramiseks ning mardikakahjustuste monitooringuks. Juhend avaldatakse suure tõenäosusega 2012. aasta esimeses pooles raamatuna, kuhu lisatakse ka teise töörühma poolt saadud puitu lagundavate seente alane teave. Töötoa läbiviimine Ruhnu saarel andis just kolmanda töörühma tegevusele erilise lisaväärtuse – oli võimalik mardikaisendeid vaadelda tegevuses. Õnneliku juhuse läbi õnnestus jäädvustada mardikate paljunemise kaks olulist hetke ka videotehnikaga ning neid kaadreid on võimalik näha ka valmivates õppefilmides.

Neljanda rühma ülesanne oli kõige raskem, sest biokahjustuste tõrje alaste Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kogemus Eestis puudub. Siiski andsid selle rühma juhtgrupi liikmed endast parima ning tehtud eeltöö võimaldab edasi liikuda eritingimuste koostamisel. Kõige olulisem tulemus selle töörühma tegevuses oli selgusele jõudmine, et biokahjustuste tõrje alaseid eritingimusi ei saa koostada kasutusel oleva eritingimuste koostamise kava kohaselt, vaid selleks on vajalik välja töötada täiesti uus metoodika. Samuti selgus, et selliste eritingimuste koostamisel on vajalik kaasata lisaks kultuuriajaloolastele ka bioloogid, materjaliteadlased ning ehitusinsenerid. Projekti edasistes plaanides on koostada töörühm, kuhu kuuluvad kõik nimetatud valdkondade esindajad ja juba selle aasta teises pooles minna edasi nimetatud eritingimuste koostamisel.

Tervikuna võib hinnata läbiviidud töötuba edukaks, kuid tulemused näitasid, et kõik valdkonnad on alles oma uuringute ja tegevuse algstaadiumis ning arenguruumi on veel palju. Järgmisena on plaanis läbi viia loengukursused Eesti ülikoolides ja Vabaõhumuuseumis 17.-21.oktoober 2011 ja käesoleva aasta sügisel algab suuremamahulisem kursuste tsükkel hooneomanikele ja spetsialistidele, mille vastutavaks läbiviijaks on valitud konkursi korras Ehitusala OÜ. Esimene raamat puidu seen- ja mardikakahjustuste liigilise määramise osas on planeeritud järgmise aasta algusse ja õppefilmide valmimine ülejärgmise aasta algusse. Jälgige meie kodulehte www.fabbiproject.eu .

 

Ajakava:

Esmaspäev, 18. juuli
20:30    Saabumine Ruhnule
21:00    Õhtusöök

Teisipäev, 19. juuli
07:30 – 09:00    Hommikusöök
09:00 – 12:00    Arutelu ekspertidega, ettevalmistused töötubadeks
12:00 – 13:00    Lõuna
13:00 – 17:00    Ettevalmistused töötubadeks
19:00                   Õhtusöök

Kolmapäev 20. juuli ja
Neljapäev 21. juuli

07:30 – 09:30    Hommikusöök
09:30 – 12:30    Töötoad (4 gruppi)
12:30 – 14:00    Lõuna
14:00 – 18:00    Töötoad (4 gruppi)
19:00                  Õhtusöök

Reede 22. juuli
07:30                   Lahkumine
10:00 – 12:00    Kokkuvõte Pärnus

 

Kursusel osalesid:

Jos Creemers Välisekspert
Uwe Noldt Välisekspert
Guna Noldt Välisekspert
Karl Thomas Nilsson Välisekspert
Valery Kozlov Välisekspert
Margarita Kisternaya Välisekspert
Kalle Pilt Projektijuht
Piret Meesak Projekti assistent
Marike Laht Uurija
Joosep Metslang Uurija
Martti Lainurm Spetsialist
Marko Teder Spetsialist
Jane Oja Mükoloog
Ave Sadam Mükoloog
Kristel Pau Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA koordinaator